ÜLDINE TEAVE

Durisoli ehitusplokkidest on võimalik ehitada vundamenti, kandvaid välis- ja siseseinu ning vaheseinu. Samuti saab otse ehitusplatsil teha silluseid. Tehnoloogia sobib kuni 15-korrusteliste maja ehitamiseks.

Seeriaviisiliselt valmistatavate plokkide nomenklatuur hõlmab tervet konstrueerimissüsteemi, mis võimaldab luua kõikvõimalikke seinaasetusi ja püstitada lühikese ajaga ükskõik kui keerulisi ehitusobjekte.

Kuigi Durisoli plokke on lihtne lõigata vajalikes mõõtudes, on soovitatav, et maja/seinte pikkus ja kõrgus oleksid 250 mm kordsed, et vältida täiendavate plokitükkide arvutamist ning lõikamist.

Seinte või majakarbi lagede ülemiste ning alumiste osade vaheline kõrgus peab vastama tavaploki kõrguse 250 mm kordsele, millele võib lisanduda esimese plokirea kõrguse korrigeerimisel 10-20 mm.

Durisoli plokkide standardpikkus on 500 mm ja kõrgus 250 mm. Paksus on erinevatel seeriatel nende otstarbest sõltuvalt 150, 220, 300 ja 375 mm.Süsteemi erinevatesse sarjadesse kuuluvad järgmised elemendid: tavalised reaplokid (N), universaalplokid (F), nurgaplokid (E), otsaplokid (L), poolikud otsaplokid (L/2) ja täiendavad reaplokid (EA).

Erinevad Durisoli plokitüübid vastavad standardpikkusele ja -kõrgusele ning seetõttu on lihtne järgida plokkide ladumisel õiget seotist, st et igas uues plokireas on plokk alumise rea suhtes 1/2 ploki võrra nihutatud. Ukse- ja aknaavade silluseplokid lõigatakse universaalplokist (F) sobivates mõõtudes otse ehitusplatsil ning ava laiuseks võib olla kuni 1.75 meetrit.

Täiendavad (lisatavad) reaplokid (EA) paigaldatakse nurkade ehitamisel vastavatesse tugipunktidesse ja on ette nähtud välisseinte seotisereeglite järgmiseks.

Reaplokkide kaal ulatab 9 kilost 14 kiloni. Ühe ruutmeetri seina püstitamiseks piisab kaheksast plokist.

ÜLDISED EESKIRJAD

Durisoli plokid tuuakse ehitusplatsile üksteise otsa laotult ning ilma tõstealuseta. Plokikoorem on laotud vastavalt plokkide tüübile ning kujule.

Kuna Durisoli ehitusplokid on freesitud ühekõrgusteks, siis laotakse plokid kuivalt, ilma mingi seguta üksteise kõrvale - nii välditakse külmasildade tekkimist.

Durisoli seinad nõuavad horisontaalselt tasast/siledat ning sirget aluspinda, selle tasandamiseks võib enne esimeset plokirida kasutada segu.

Esimene plokirida, nii vundamendi kui ka seinte puhul, tuleb laduda väga täpselt horisontaalselt ja veritakaalselt loodis ning ladumist tuleb alati alustada nurkadest. Ukse- ja aknaavade puhul tuleks müüri laduda ava servast ning nurkade poolt üksteise vastu. Avade kohale ja alla peaksid kindlasti jääma terved (mitte lõigatud) plokid. Kõrguste korrigeerimiseks võib kasutada puidukiile.

Durisoli plokkide ladumisel kasutatava poolkivi seotisest kinnipidamine tagab, et betoon seob majakarbi ühtselt põrandast kuni laeni, sellepärast on oluline, et sein laotaks minimaalsete kõrvalekalletega ettenähtud ladumismustrist.

LADUMINE

Durisoli plokid laotakse kuivalt (ilma seguta) üksteise kõrvale 1/2 plokinihkega, st et igas uues plokireas on plokk alumise rea suhtes 1/2/poole ploki võrra nihutatud. Vastavate nurgaplokkide kasutamine tagab ladumismustri jätkumise ning seda ka siis, kui laotavad nurgad on erineva paksusega. Eriti tuleb seda silmas pidada elementide ladumisel, mis on mõeldud aluseks või toestamiseks./p>

Kui maja seina pikkus ei vasta 250 mm kordsele, siis võib ehituse käigus kasutada täiendavad plokitükke. Need lisatükid tuleb paigaldada üksteise kohale nii, et lõikeservad jääksid vastakuti. Väikest lisaplokitükkide (< 250 mm) arv võiks olla nii väike kui võimalik ning sellega on võimalik poolkivi seotisele mitte alluv ala viia miinimumini ning seina/ehitise kandevõime ei vähene.

Kui sein on laotud poolkiviseotist kasutades aknaava või ukse kõrguseni ning siis ei jätkata enam sama ladumismustrit, aitab see kaasa kandevõime vähenemisele kogu seina laiuse ulatuses.

Pikkus ja laius ladumisel

Vajaliku suurusega plokke on võimalik Durisoli plokkidest lõigata käsisaega või ketas/kreissaega.

Pikkuse pikendamiseks kasutatavad lisaplokitükid peaksid olema laotud avade alla või siis seinte keskele. Kõrguse suurendamiseks lisatud plokitükid on soovitatav paigutada eelviimasesse ritta enne katust.

Erinevad seina osad (nt välisseinad) võib laduda kinniselt, st lõikuvad seinad, mis on nende seintega ühenduses , võivad mitte alluda välisseinte ladumismustrile (vt ehituslikud detailid suurendatud heli takistamiseks). Ühendamaks välis- ja siseseinu tehakse vajalikesse sise- ja välisseinte kokkupuute kohtadesse lõiked, et kogu seinastruktuuri omavahel betooniga siduda ning et tekiks ühtne monoliitne seinakarp.

Nurkade tegemine

Enne betooniga täitmist tuleb nurgaplokkide nendesse kohtadesse, kus sooni ei ole, lõigata avad, et tagada plokkide kindel sidumine naaberplokkidega pärast betooniseguga täitmist.

Siseseinad

Vaheseinte ladumine toimub kooskõlas üldiste reeglitega. Kohtadesse, kus vaheseina ja välisseina plokid omavahel kokku puutuvad, tuleb teha välisseina plokkidesse sisselõiked, et tagada valamisel betoonsüdamiku terviklikkus. Haarduvuse tugevdamiseks on soovitatav igasse neljandasse plokiritta paigaldada armatuur.

VUNDAMENT

Vundament ehitatakse Durisoli ehitiste jaoks sama moodi, kui teistegi ehitiste jaoks. Soovitatav on, et kasutataks vertikaalseid sambaid/astmeid kõrgusega 250 mm, mis vastavad Durisoli plokkide standardkõrgusele. Betoonisegu peaks jõudma kõige alumise vundamendi reani kindlustamaks, et niiskustõke on korralikult paigaldatud. Kui sarrused peavad läbima niiskustõkke, tuleks neid töödelda veekindla värviga. Kui plokkide vertikaalsed pinnad krohvitakse, siis tuleb teha seda nii, et tagatakse hea heliisolatsioon ning loodaks kindel pinnas paigaldamaks niiskustõket.

AVAD JA SILLUSED

Aknaavad

Akent ümbritsevad seinad ja sillused on soovitatav teha Durisoli universaalplokist (F, Fm). Et jaotada kandevõimet võrdselt, tuleks akna alla jäävasse plokiritta paigaldada vähemalt kaks 10 mm diameetriga sarrust ning täielikult katta need betooniseguga. Paigaldatavad sarrused peaksid ulatuma aknaga külgnevates seintes vähemalt 750 mm kaugusele või veel parem - armeeritud oleks sama plokirida seinas.

Aknaraam fikseeritakse betooni külge ning tavaakende puhul piisab kahest või kolmest kinnitusest vasakule ning paremale jäävasse seina ning ühest kinnitusest akna üla- ning alaosas.

Ukseavad

Piidad ja sillused lõigatakse samuti Durisoli universaalplokkidest (F, Fm). Uksepiit kinnitatakse betoonkihti kruvi või köie/nöörsilmusega.

Sillused

Uste ja akende sillused valmistatakse vajalikes/sobivates mõõtmetes otse ehitusplatsil Durisoli universaalplokist .

Silluseplokid laotakse vastavalt ava laiusele ning toestatakse taladega, et vältida plokkide nihkumist betooniseguga tätmisel ning säilitamaks ava sirgjoonelisust. Konstruktsioonilistel põhjustel tuleb laiemate aknaavade puhul teha tervest universaalplokist F, Fm paksemad sillused - vt joonist

Silluseid võib teha pikkustes 0.75, 1.00, 1.25, 1.50, ja 1.75 m või kui vajalik, siis Durisoli ploki kõikides tüüpidest kõrgustes 150 kuni 500 mm.

PÕRANDAD JA VAHELAED

Durisoli plokkidest ehitatud majja võib paigaldada kõiki põranda/ vahelagede tüüpe.

Põrandaid/vahelagesid tuleb toestada kogu betooni ulatuses/laiuses. Lakke tuleb konstruktsiooni tugevdamiseks paigaldada vähemalt neli horisontaalset 10mm armatuurriba korruse kohta. Oluline on valida sobiv soojusisolatsioon.

HELIISOLATSIOON

Et suurendada ehitise heliisolatsiooni on vaja see korralikult planeerida ning eriti kehtib see kortereid eraldavate seinte korral.

Järgmised soovitused heliisolatsioon suurendamiseks tulenevad Durisoli 50-aastasest kogemusest, testide tulemusest ning ekspertide arvamusest:

• Vaheseinte alla või üles paigaldada monoliitsed põrandad/vahelaed.
• Kasutada massiivseid lagede võrestikke.
• Kortereid ühendava vaheseinaga ei ühendata korstnaid või ðahte.
• Vältida avasid ja kaabliavasid vaheseinas.
• Kaablisooned/avad ei tohiks väga õhendada Durisoli ploki paksust või nõrgestada betooni kandevõimet.
• Pistikupesad ei tohiks seintes paikneda üksteise vastas.
• Seinad on soovitav krohvida, et vältida resonantsi.

Ehitades Durisoli plokist seinu tuleb heliisisolatsiooni suurendamiseks tähelepanu pöörata :

• Plokkide ladumisel tuleb kinni pidada poolkivi seotisest.
• Ladumisel tuleks jäligida, et kõik plokid ning seinte ühenduskohtades olevad plokid oleksid tihedalt üksteise vastas.
• Vaheseinte DMI 220/15 (või DSi 300/20) ühendamine välisseinte või monoliitpõrandatega/vahelagedega võib toimuda igal ladumisreal st talad, poolitatud plokid peaksid ühenduskohtades olema standard Durisoli plokkide kõrgused. Sama kehtib ka siis, kui ploki mõõte on vähendatud või kasutatakse lisa plokitükke.
• Siseseinte ühendamisel korteritevaheliste seintega DM 220/15 (või DSi 300/20) võib kasutada vilti , mineraalvilla.
• Betooni konsistents peaks olema selline, et seoks plokke hästi (täitematerjali suurus maksimaalselt 16 mm)
• Betooni tuleb valada hoolikalt, et kõik avad saaksid täielikult täidetud. Betooni valamiseks või kasutada kuni 40mm läbimõõduga süvavibraatorit.

BETONEERIMINE

Betoon annab Durisoli plokkidele kandevõime ning betoon peaks vastama standardile BS EN 206.

Miinimumnõuded	Armeerimata seinale	Armeeritud seinale
Survetugevus klass Maksimaalne vesi-tsementtegur Miinimum tsemendi/sideaine sisaldus Tsemendi/sideaine Maksimaalne täitematerjali suurus Kloriidi klass Töödeldavus/elastsus Lisatingimused pumbaga	C20/25 0,70 280kg/m3 CEM I, IIA, IIB, IIIA, IIIB, IVB 10mm Cl, 1,0 S3 töödeldav/pumbatav	C20/25 0,65 300kg/m3 CEM I, IIA, IIB, IIIA 10mm Cl, 0.40 S4 töödeldav/pumbatav

Betoonkihi paksus armeeritud seina korral peab olema vastavuses BS 8500. Enamus ehitisi kuulub klassi XC1 ning sel juhul kasutatakse betooni C20/25 ja betoonkihi paksus peaks olema 25 mm. Klassi XC3/4 kuuluvatel ehitistel peaks betoonikihi (C25/30) paksus olema 45mm.

Tihedus

Betoonisegu tihedus peaks olema selline, et ta ploki pinnaga kokku puutudes nakkub. Täitematerjali rikaste betoonide osakesed peaksid alluma betooni ja ploki sidususele. Kasutades vibraatorpumpa on soovitatav, et betooni töödeldavuse klassiks on vähemalt S3(130 mm) ning ilma vibraatoripumpa kasutamata S4(190 mm).

Betoneerimine

Täites plokiridu betooniga peab jälgima, et betoon valguks laiali selleks ettenähtud avade kaudu ning ei tilguks välja plokkide vahelt.

Betooni valamiseks võib kasutada betoonipumpa, kraanat- või käsipumpa.

Betoon valatakse peale iga neljandat plokirida (seina kõrgus siis 1 m ) ning kuni viimase plokirea poole peale. Rohkem kui nelja rea ladumine ning alles siis majakarbi täitmine betooniga võib põhjustada betooni tilkumist.

Betoonipumpa kasutades peab betoonivoogu reguleerima, et vähendada üleliigse surve tekkimist konkreetsesse ehitusalasesse ning betoonimassi valgumisele tuleb vajadusel kaasa aidata.

Kui seinte sees on metalli, mis kaetakse alles järgmise betoonikihiga (st metall jääb viimase plokirea ülemisse serva), tuleb metall korrosiooni vältimiseks betooniga katta juba enne järgmist betoonivalamist.

Vältida tuleks konstruktsiooniliste ühenduste tegemist, kui lisatud betoon pole veel kuivanud. Ühendusi, mida ei saa vältida, tuleb tugevdada armatuurtaladega/terasega, mis peavad läbima vähemalt 200 mm iga külgnevat betoonisüdamikku ning armatuuride vaheline kaugus ei tohi ületada 500 mm. Üleüldine ristlõige peab olema vähemalt 1/2000 ühendatava betooni ristlõikest. Ühe meetri seina pikkuse kohta tuleks paigaldada minimaalselt kaks 6 mm diameetriga armatuurtala.

JUHTMED JA TORUSTIK

Juhtmete ja torude paigaldusviisi tuleb valida endale ise. Mõlemad variandid on võimalikud.

Torustiku võib paigaldada enne betoonivalamist plokkide õõndustesse(üldjuhul aga ehitajad ei taha sellega vaeva näha, kuna nemad soovivad oma plokkide paigalduse kiiremini ära lõpetada. Torustikud ja juhtmed pole aga nende rida ja kindlasti pidurdab ehitaja töid.) Samas on see kindlasti parem lahendus.

Teine variant oleks teha seda pärast seinte valmimist. Veetorude ja juhtmete jaoks on väga kerge freesida või lõigata vajalikud sooned.

KROHVIMINE

Enne viimistlustööde alustamist tuleb betoonil lasta 28 ööpäeva tugevneda.

Kui ladumistehnoloogiast on kinni peetud, moodustavad Durisoli plokid pahteldamiseks sobiva aluspinna.

Krohv kantakse peale kolme kihina: eelnev pritsimine, põhikrohv ja viimistluskrohv. Enne krohvi pealekandmist tuleb sein puhastada ja kuivatada. Oluline on, et pärast tsemendisegu pealekandmist sulguksid kokkupuutekohtade pilud ja lõtkud. Enne järgmiste krohvikihtide pealekandmist peab eelmine kiht piisavalt kõvenema. Müüritise maksimaalne soovitatav niiskus on 14%.

Krohvi asemel võib kasutada ka tuuletõkkeplaati, mida samuti krohvitakse üle peenkrohviga.