Üldine teave
Durisoli ehitusplokkidest on võimalik ehitada vundamenti, kandvaid välis- ja siseseinu ning vaheseinu. Samuti saab otse ehitusplatsil teha silluseid. Tehnoloogia sobib kuni 15-korruselise majade ehitamiseks.
Seeriaviisiliselt valmistatavate plokkide nomenklatuur hõlmab tervet konstrueerimissüsteemi, mis võimaldab luua kõikvõimalikke seinaasetusi ja püstitada lühikese ajaga ükskõik kui keerulisi ehitusobjekte.
Kuigi Durisoli plokke on lihtne lõigata vajalikes mõõtudes, on soovitatav, et maja/seinte pikkus ja kõrgus oleksid 250 mm kordsed, et vältida täiendavate plokitükkide arvutamist ning lõikamist.
Seinte või majakarbi lagede ülemiste ning alumiste osade vaheline kõrgus peab vastama tavaploki kõrguse 250 mm kordsele, millele võib lisanduda esimese plokirea kõrguse korrigeerimisel 10-20 mm.
Durisoli plokkide standardpikkus on 500 mm ja kõrgus 250 mm. Paksus on erinevatel seeriatel nende otstarbest sõltuvalt 150, 220, 300 või 375 mm. Plokkide kaal on 6-15 kg.
Süsteemi erinevatesse sarjadesse kuuluvad järgmised elemendid: tavalised reaplokid (N), universaalplokid (U), nurgaplokid (E), otsaplokid (L), poolikud otsaplokid (L/2) ja täiendavad reaplokid (EA).
Erinevad Durisoli plokitüübid vastavad standardpikkusele ja -kõrgusele ning seetõttu on lihtne järgida plokkide ladumisel õiget seotist, st et igas uues plokireas on plokk alumise rea suhtes 1/2 ploki võrra nihutatud. Ukse- ja aknaavade silluse valmistamiseks lõigatakse universaalplokk (U) pooleks, mille tulemuseks on soojustatud U-plokk. Lõikamine on võimalik erinevate käsi-, elektri- või mootorsaagidega. Durisoli sillus võib olla kuni 6 m pikk.
Ühe ruutmeetri seina püstitamiseks piisab kaheksast plokist.
1. DSs 375/12 reaplokk (N)
2. DSs 375/12 lisaplokk (EA)
3. DSs 375/12 nurgaplokk (E)
4. DSs 375/12 universaalplokk U/2
5. DSs 375/12 universaalplokk (U)
6. DM 22/15 reaplokk (N)
7. DSs 375/12 reaplokk (N) või
DMs 15/9
Üldised nõuded ladumiseks
Durisoli plokid tuuakse ehitusplatsile üksteise otsa laotult ning ilma tõstealuseta. Plokipakk on laotud vastavalt plokkide tüübile ning kujule.
Durisoli seinad nõuavad horisontaalselt tasast/siledat ning sirget aluspinda, selle tasandamiseks võib enne esimest plokirida kasutada segu.
Esimene plokirida, nii vundamendi kui ka seinte puhul, tuleb laduda väga täpselt horisontaalselt ja vertikaalselt loodis ning ladumist tuleb alati alustada nurkadest. Ukse- ja aknaavade puhul tuleks müüri laduda ava servast ning nurkade poolt üksteisele vastu. Avade kohale ja alla peaksid kindlasti jääma terved mitte lõigatud plokid. Kõrguste korrigeerimiseks võib kasutada puidukiile.
Kuna Durisoli ehitusplokid on freesitud ühekõrgusteks, siis laotakse plokid kuivalt, ilma mingi seguta üksteise kõrvale - nii välditakse külmasildade tekkimist.
Durisoli plokkide ladumisel kasutatava poolkivi seotisest kinnipidamine tagab, et betoon seob majakarbi ühtselt põrandast kuni laeni, sellepärast on oluline, et sein laotaks minimaalsete kõrvalekalleteta ettenähtud ladumismustrist(igas uues plokireas on plokk alumise rea suhtes 1/2 ehk poole ploki võrra nihutatud).
Armeerimine
Kaks sarrust tuleb horisontaalselt paigalda esimesse ja siis igasse neljandasse ritta. Samuti paigaldatakse sarrused laotava seina viimasesse plokiritta, olenemata mitmes see on.
Silluste armeerimist lugege silluste õpetusest.
Avade täited
Uste ja akende sillused valmistatakse vajalikes mõõtudes otse ehitusplatsil Durisoli universaalplokist .
Silluseplokid laotakse vastavalt ava laiusele ning toestatakse taladega, et vältida plokkide nihkumist betooniseguga täitmisel ning säilitamaks ava sirgjoonelisust. Konstruktsioonilistel põhjustel tuleb laiemate aknaavade puhul teha sillus tervest universaalplokist.
Silluseid võib teha pikkustes 0.75, 1.00, 1.25, 1.50 ... 6 m Durisoli ploki kõikidest tüüpidest kõrgustes 150 kuni 500 mm.
Sisemised seinad
Vaheseinte ladumine toimub kooskõlas üldiste reeglitega. Kohtadesse, kus vaheseina ja välisseina plokid omavahel kokku puutuvad, tuleb teha välisseina plokkidesse sisselõiked, et tagada valamisel betoonsüdamiku terviklikkus. Haarduvuse tugevdamiseks on soovitatav igasse neljandasse plokiritta paigaldada armatuur.
Vööd
Durisol ei nõua vundamendi-, korrusevahe- ja räästavöö valamist. Kuid viimases reas, kus peaks olema vöö, tuleb paigaldada lisaarmatuur.
Betoneerimine
Betoonmass plokkide sees tekitab seintes kandekonstruktsiooni, mis võtab vastu vahelae ja katuse koormust. Betooni kvaliteet peab vastama vastavatele normidele. Vastavalt arvutustele saab kasutada B15/B20/B25/B30 betooniklassi.
Betooni klass peab olema ühtlane kogu ehitises.
Betoneerimise lihtsustamiseks tuleb betoon valada iga 4-nda rea tagant. Viimane (neljas) plokirida tuleb täita poole plokini. Betoon peab olema sellise vedelusega, et ta iseseisvalt valguks plokkide õõndsustes laiali ning mitte liiga vedel, et plokivahedest välja voolata.
Betoneerimist on võimalik teha käsitsi (ämbriga, kühvliga, labidaga) või betoonpumbaga.
Betoonpumbaga täitmisel tuleb kindlasti kasutada S-kujulist otsikut.
Betooni vibreerimisel ei tohi kasutada otsikut suuremat kui 4 cm.
Kui betoneerimisele tekkib pikem paus, ehk järgmine betoneerimine tuleb pikema aja pärast, siis tuleb viimasesse plokiritta paigaldada vertikaalsed armatuurvardad sammuga 50 cm. Iga varras peab ulatuma betoonist välja vähemalt 20 cm.
Krohvimine
Sisetöödega võib alustada 28 päeva pärast peale betoneerimist. Durisoli pind moodustab väga hea aluspinna krohvimisele.
Klassikaline krohv paigaldatakse kolme kihina: aluskrohv, põhikrohv ning viimistlus.
Enne esimest kihti tuleks kontrollida, et sein oleks puhas ja kuiv. Aluskrohviga täidetakse kõik ploki ühenduskohad ja võimalikud defektid ladumisel. Aluskrohv ei vaja silumist ning see moodustab hea aluspinna põhikrohviks. Enne põhikrohvi paigaldamist tuleks veenduda, et aluskrohv on kuivanud.
Vajalikud tööriistad
- • Saag (käsi, mootor või elektri)
• Vaaderpass, nöör, puidukiilud
• Töökäru, kulp, labidas, ämber (käsitsi betoneerimiseks)
• Betoonipump
• Betoonivibraator (suurte ehitusobjektide puhul)