Tabel 1
Lisaks kütteühiku hinnale (tulp G tabelis 1) tuleb arvestada ka muude tingimustega: katla maksumus, kütteruumi või korstna olemasolu ja nende ehitus, võrguliitumistasud jm. Kõik sellised kulud tuleb kokku liita ning investeeritud raha jagada saadud odavama kütteühiku vahega võrreldes kallima ühiku hinnaga. Peale investeeritud raha tagasisaamist võime väita, et oleme saavutanud odavama kütteühiku hinna.
Näiteks: A+ klassi maja 150 m², mille energiavajadus on 6 750 kWh/a.
Korrutame selle energiahulga (6 750 kWh/a) odavaima energiaühiku hinnaga, näiteks maasoojuspump (tabel 1, tulp G), saame aastase küttekulu maksumuse ca 165,85 eurot (6 750 kWh/a * 0,02 = 165,85).
Võrdluseks sama maja kütmine kallima energiaühiku hinnaga, näteks elektriga - ca 613,64 eurot (6 750 kWh/a * 0,09 = 613.64).
Kütte vahe on 447.79 eurot.
Hetkel saame öelda, et madala energiavajadusega maja kütmisel maasoojuspumbaga, hoiame aastas kütte pealt kokku ligikaudu 450 eurot võrreldes elektriga kütmisel. Soojuspumpa investeeritud raha (ca 10 000 eurot) teenime nii sooja maja puhul tagasi 22 aastaga. Kuna soojuspump vajab ise ka mingit hooldust, pikeneb tasuvuse aeg veelgi. Nüüd tekib kindlasti küsimus, mis sellest soojuspumbast meil 22 aastaga alles jääb? Kas on võimalik, et soojuspump on meil selle aja peale juba täielikult amortiseerunud?
Kokkuvõtteks: madala energiavajadusega maja omanikel pole mõtet investeerida odavamasse kütteallikasse, kuna väikese energiavajadusega pole võimalik investeeritud raha tagasi teenida.
Loe ka:
Energiamärgis
Maja energiakulu
Energiakulu ühiku maksumus
Kõrge energiavajadusega maja kütmine
Teema Madala energiavajadusega maja kütmine on pärit Koduinfo blogist