15.09.2007
Alo Lõhmus, Postimees
Niiskus muudab populaarse ehitusmaterjali kipsplaadi kasvulavaks mürgistele hallitusseentele, mis levitavad oma mürke ka toaõhku. Ehkki Eesti on kipsplaat-ehitiste rohkuse poolest Euroopa esirinnas, ei kontrolli nende eeskirjakohast kasutamist ükski ametkond, kirjutab Alo Lõhmus.
Eesti päritolu Rootsi mikrobioloog Aime Must juhtis juba 1996. aastal esimesena maailmas tähelepanu asjaolule, mis ähvardab röövida une tuhandetelt kinnisvaraomanikelt. Ta väitis, et populaarne ehitusmaterjal kipsplaat, millega on hõlbus katta toaseinu ning ajada sirgeks kõveraid müüre, muutub niiskust saades ohtlike hallitusseente kasvulavaks.
Neile seentele pakub piisava niiskuse korral mõnusat eluaset ja toidulauda kipsplaadi tselluloosirohke kartong- või paberkate.
Niiskus ei pruugi ilmtingimata tähendada üleujutuse tagajärgi – hallituse tekkimiseks piisab ka betoonist välisseinast talvel imbuvast niiskusest, kondensatsiooniveest või koguni 85-protsendilisest õhuniiskusest, juhul kui näiteks kipsplaadi ja seinakarkassi vahel on seisev õhk. Vohama hakanud hallitusseened eritavad oma kuivanud eoste abil mürke, mida tuntakse mükotoksiinide nime all.
Mükotoksiine levitavad hallitusseened tegelikult võitluseks teiste seente ja bakteritega. Need on tugevad mürgid, mis purustavad raku elutähtsad organid (nt rakumembraani).
Ka antibiootikumid, mida meditsiin kasutab haigusetekitajate hävitamiseks patsiendi organismist, on põhimõtteliselt mükotoksiinid. Ent kui toaõhk on saastunud seinast tulvavate seenemürkidega, alustavad need oma mõrtsukatööd selles ruumis elavate või töötavate inimeste rakkude kallal.
Mõju närvidele ja ajule
Mükotoksiinid mõjutavad eelkõige närvisüsteemi rakke ja peaaju sünapse, samuti immuunsüsteemi rakke. Vigane immuunsüsteem võib tekitada näiteks allergiat, aga tuvastatud on ka mükotoksiinide vähki tekitav toime,» ütles Must oma Stockholmi-lähedasest Solna büroost telefonitsi Postimehele.
Niiske kipslaadi ohtlikkusest on viimastel aastatel kogunenud üha rohkem tõendeid. Tänavu juulis avaldas Must koos kolleegidega Lundi ülikoolist uue artikli ajakirjas Applied And Environmental Microbiology, milles tutvustas oma välja töötatud tehnoloogiat mükotoksiinide tuvastamiseks otse niiskunud kipsplaatidega ruumide õhust.
Selgus, et sellise ruumi siseõhus võib seenemürke leiduda kuni 500 korda rohkem kui seni arvatud. Mass-spektromeetriat ning gaasikromatograafiat kasutades leidsid teadlased mükotoksiine 45st niiske kipslaadi proovist 62st, kolmest toatolmu proovist kaheksast ning viiest õhutolmu proovist kaheksast. Iseäranis saastunud kohtadeks osutusid ventilatsiooniavauste ääred ning tubade põrandaliistude servad.
Vana tõde
Mükotoksiinide leidumist hallitanud kipsplaatidel kinnitasid juba 2000. aastal ka Soome uurijad eesotsas Soome töötervishoiu instituudi teadlase Tapani Tuomiga.
Nad tuvastasid kantserogeense ja immuunsüsteemi rikkuva sterigmatoküstiini, mürgise satratoksiini ja mitme teise mürgi sedavõrd kõrge taseme niiskunud kipsplaatidel, ehituspuidul ja viimistluses kasutatud paberil, et soovitasid vettinud maju lammutavatel või renoveerivatel ehitustöölistel kasutada täiendavaid ohutusabinõusid oma tervise kaitseks.
2002. aastal leidsid Saksa teadlased Bonni ülikooli professori Steffen Engelharti juhtimisel sterigmatoküstiini niiskunud elamute vaibatolmust. Texase tehnikaülikooli teadlased avastasid mürgise stratoksiini eri vorme niiskunud eluruumide õhust 2005. aastal ning järeldasid, et hallitusmürkide ohtu tuleks senisest rohkem arvesse võtta tervisekaitsenormide koostamisel.
Vannituppa ei sobi
Kui elamu või korter on kipsplaadiga üle löödud, siis on hallituse tekkimise risk väga suur,» kinnitas Aime Must. «Praegu on kindlaks tehtud, et hallituse tekkeks piisab 85% õhuniiskusest. Meil siin Stockholmis oli paar nädalat tagasi õhuniiskus näiteks 95%. Siseruumis võib palju niiskust tekkida ka siis, kui keedad köögis palju toitu või käid vannitoas mitu korda päevas duši all. Kui seda niiskust välja ei ventileerita, tekibki hallitus.
Musta sõnul on kipsplaadile siginenud hallitust keeruline märgata, sest plaadid on enamasti kaetud viimistlusmaterjalidega. Niiskus on aga suuteline läbima ka keraamiliste plaatide vuuke ning nende alla paigaldatud niiskustõket, imbudes kõige all asuvasse kipsplaati.
Seetõttu on Rootsis alates 1. juulist keelatud kipsplaadile panna keraamilisi plaate, mis tähendab, et vannitubades kipsplaati enam kasutada ei tohi, ütles Must. Ka sätestavad Rootsi seadused, et kui ehitusmaterjali täpne niiskustaluvus on teadmata, ei tohi ehitaja seda paigaldada kohtadesse, kus õhuniiskus võib ületada 75%.
Eriti ohtlik on kipsplaat välisseinas. Nüüd on ju moes ehitada ka välisseinu kipsplaadiga. Kui seal tekib hallitus, võivad mükotoksiinid jõuda siseruumi õhku,» hoiatas Must. Ohtlik on ka ehitusega kiirustamine, mille käigus ei lasta betoonseintel või -vundamendil enne kipsplaadi paigaldamist korralikult kuivada. Kui sul on betoonsein või vundament, ja sa ei kuivata seda korralikult ära, vaid paned lihtsalt kipsplaadi peale, siis tulevad äärmiselt suured probleemid, ütles Must, kelle sõnul tuleb hallitama läinud kipsplaat otsekohe maha lammutada.
Kipsplaadi-Eesti
Viimased kümme aastat kinnisvarabuumi lainel elanud Eestis on kipsplaat pälvinud ehitajate ning siseviimistlejate armastuse. Praegu on Eesti kipsplaadi kasutamiselt Euroopas teisel kohal.
Meie kipsplaadimüük edestab kogu Ida-Euroopat ja ka kogu Lääne-Euroopat, välja arvatud Iirimaa, sõnas Karli Kleemann kipsplaadifirmast Knauf & Partner OÜ. 1996. aastal oli kipsplaadi müük null, viimastel aastatel müüakse meil aga 6-7 ruutmeetrit kipsplaati elaniku kohta aastas, Lääne-Euroopa tase on 3-3,5 ruutu. Maailma tipp on Kanada, kus müüakse 11 ruutu elaniku kohta.
Kleemann nõustus, et kui kipsplaat lastakse ebakvaliteetse ehitamise käigus märjaks saada, tekib plaadile tõepoolest hallitus.
See tekib ehitustehnoloogia rikkumisest, mitte plaadist, toonitas ta. Seda on juhtunud majatehastel, kes toodavad valmiselemente. Need viiakse ehitusplatsile, pannakse neli seina kokku, kuid seal saavad need märjaks. Probleemid tekivad aasta lõikes just oktoobrist jaanuarini. Kevadel ja suvel neid probleeme pole, ent kui on pikk ja niiske sügis, kui välisõhk enam midagi ei kuivata, tekivad hädad.
Üks suuremaid teadaolevaid hallitusjuhtumeid on Tallinna Ülemiste hotell, mis kohe valmimise järel hallitama läks. 2004. aasta parimaks betoonehitiseks valitud hoonest tuli hallitanud plaadid kõrvaldada ning hotelliomanik andis YIT Ehituse kohtusse. Tänavu juunis mõistis Tallinna ringkonnakohus ehitajalt hotelli kasuks välja 11 miljonit krooni.
Ehkki Eestis paigaldatakse aastas kuni 10 miljonit ruutmeetrit kipsplaati, ei jälgi nende plaatide kasutamise korrektsust ükski ametkond.
Meie teeme ehitusohutuse järelevalvet, aga kipsplaadi paigaldamine ei ole väga ohtlik ehitamine, sõnas tehnilise järelevalve inspektsiooni ehitusohutuse osakonna juhataja kohusetäitja Ahto Tuuling. Ega sellist asja ei jõua keegi kontrollimas käia. Eks ta ole ehitaja enda südametunnistuse asi ning ka tellija ja omaniku enda järelevalve küsimus.
Seenhallituste liike ei määra ka tervisekaitseinspektsiooni laborid, ütles inspektsiooni avalike suhete juht Iiris Saluri.
Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute teaduskeskuse juhataja professor Urve Kallavuse sõnul ei jälgi Eestis keegi kipsplaadi kasutamist seepärast, et ehitusseadus seda ei nõua. Seadus ütleb vaid, et ehitaja on kohustatud ehitama hea ehitustava kohaselt ehk ehitama sellise ehitise, mis ei ole kasutajale ohtlik. See on ka kõik, nentis ta.
Kallavuse sõnul algavad hädad juba projekteerimisest arhitektid ei mõtle materjale valides sellele, kas need võivad oma asukohas märjaks saada. Niiskustundlikke materjale ei tohi kasutada kohtades, kus varitseb veeõnnetuse oht, sest muidu võib majaomanik sattuda olukorda, kus kogu maja seinad tuleb hallituse tõrjeks paljaks lõhkuda.
Teiseks põhjustab halba kvaliteeti ehitusega kiirustamine ning ehitamine valel aastaajal, mis sageli on tellija enda läbematuse süü. Kui inimene tahab kolme kuuga saada võtmeid kätte kohas, kus enne on võilillepeenar, siis on see vastu igasuguseid loodusseadusi. Ehitaja ehitab talle loomulikult kolme kuuga keset talve maja, kuid kõik materjalid on selles niiskunud, betoon ei ole kuivanud.
Ära viivita kütmisega
Kuid hallitust võib tekitada ka vale kütterežiim ehk kütteperioodi algusega viivitamine paneel- ja kivimajades, kus seinu on kipsplaadiga seestpoolt soojustatud. Sellisel juhul tekib maja otsaseinte sisekülje peale kipsplaadi alla kondensatsioonivesi ning plaat märgub.
Kolmanda veana nimetas Kallavus kipsplaadi ning ka näiteks OSB kiudpuitplaadi kasutamist vales kohas – vannitoas või mujal niisketes ruumides veetorude varjamiseks (need võivad hakata tilkuma või higistama) jne.
Ent kui paljud allergiad, immuunsüsteemi hädad või isegi vähid võivad juba praegu olla tingitud elamisest hallitanud ruumides? Seda ei ole uuritud, jään vastuse võlgu. Need on alles värsked uudised ja teaduslikku informatsiooni pole, nentis Tartu Ülikooli farmakoloogia instituudi farmakoloogia ja toksikoloogia professor Aleksander Žarkovski. See vajab hädasti uurimist. See on üsna ohtlik asi, kui vaadata praegust massilist ehitamist ja remontimist.
Kas teate?
Valik niisketest kipsplaatidest leitud hallitusmürke
• Sterigmatoküstiin (sterigmatocystin) – pärineb kerahallituselt Aspergillus versicolor, inimestel tekitab vähki ja rikub immuunsüsteemi.
• Aflatoksiin – pärineb kerahallituselt Aspergillus flavus, mis võib elada ka ülekastetud lillemullas. Mürk on letaalse toimega, olles akuutselt mürgine maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalisel kokkupuutel tekitab maksavähki ja teratoomi (healoomulist kasvajat).
• Satratoksiin H (satratoxin H) – pärineb rohekasmustade kolooniatena kasvavalt hallituselt Stachybotrys chartarum. Allaneelamine, sissehingamine või kokkupuude nahaga tekitab löövet ja nahapõletikku (dermatiiti), ninaverejooksu, rinnavalusid, verejooksu kopsudes, hüpertermiat ehk keha liigsoojust, peavalu ja kurnatust.
• Satratoksiin G (satratoxin G) – pärineb hallituselt Stachybotrys chartarum. Hiirtega tehtud katsetes on see mürk hävitanud hiirte haistmisaistingute eest vastutavad närvirakud ja ajuneuronid. Selle hallitusmürgiga saastunud eluruumides elanud inimestel on esinenud ka mäluhäireid, sest mälu on seotud haistmisaistingutega.
• Tsitriniin (citrinin) – pärineb erinevatelt Aspergillus’e ja Penicillium’i liikidelt. Tekitab vähki ja neerukahjustusi.
• Gliotoksiin (gliotoxin) – pärineb erinevatelt Aspergillus’e ja Penicillium’i liikidelt. Kahjustab immuunsüsteemi, kutsudes esile immuunsüsteemi mitut tüüpi rakkude surma.
• Patuliin (patulin) – pärineb erinevatelt Aspergillus’e ja Penicillium’i liikidelt. Täheldatud on vähkitekitavat mõju, samuti kahjustusi DNAs. Seda mükotoksiini võib tihti esineda ka mädanenud õuntes ja õunatoodetes.
Teema Kipsplaadi ohtlikud mürgihallitused on pärit Koduinfo blogist