Põhiline süüdlane on siin tegelikult tellija ise, kuna tal ei olnud korraliku projektidokumentatsiooni, mille järgi saaks ehitajaid kontrollida. Ehitajate kontrollimiseks on veel võimalik tellida ehitusjärelvalve, kuid ka nemad soovivad näha korralikku konstruktiivprojekti.
Korralik majaprojekt koosneb:
eelprojekt
põhiprojekt:
konstruktiivprojekt
elektriprojekt
kütteprojekt
veevarustuse projekt
gaasiprojekt (vajadusel)
Iga projekt algab eelprojektist, mille järgi antakse välja ka ehitusluba. Eelprojekt ehk arhitektuurne projekt koosneb: vundamendi ja korruste plaanidest, hoone lõigetest (neid võiks olla vähemalt kaks), vaadetest ning seletuskirjast. Seletuskirjas on üldiselt kirjeldatud majaprojekti sisu ehk maja näitajad: kui suur on maja kõrgus, tubade arv, mitmele inimesele mõeldud, milline on veevarustus, kütteliik, kasutatavad materjalid jne. Eelprojekt seotakse kinnistuga ja kooskõlastatakse Päästeametis. Sellist kausta on vaja ehituloa hankimiseks. Loomulikult peab olema kogu dokumentatsioon allkirjastatud litsentseeritud arhitekti poolt.
Kui eelprojektist piisab ehitusloa saamiseks, siis korraliku ehituseelarve koostamisel või ehitusel on sellest vähe kasu. Ehituseelarve koostajad ja ehitajad lähtuvad eelkõige põhiprojektist ja kogu nende vastutus toetub selele. Seega, kui pole korralikku põhiprojekti, pole võimalik nõuda ka vastutust eelarve koostajatelt või ehitajatelt.
Selleks vajame konstruktiivprojekti. Antud projekt tehakse konkreetselt tellija poolt valitud ehitusmaterjalide põhjal vastavalt nende tehnilistele andmetele. Kuna igal materjalil on unikaalsed omadused, tuleb nendaga arvestada projekteerimisel. Konstruktiivprojektis arvestatakse välja konstruktsiooni koormused ning joonestatakse kõik vajalikud sõlmed. Lõpuks sisaldab selline projekt põhjalikke vundamendi-, seinte-, vahelae- ja katusesõlmi ning koormuste arvestusi. Sellise projekti koostajaks on mitte arhitekt, vaid konstruktor, kes omab selleks vastavat koolitust ja litsentsi.
Lõpetuseks tuleb mainida, et konstruktiivprojekt pole odav lõbu ning selle tegemine võtab aega. Tulemuseks saame aga kindluse, et meie maja püsib koos ja peale selle valmimist ei järgne kulutusi ehitusvigade parandamisele.
Võimalikud probleemid, mis ilmnevad peale konstruktiivprojektita hoone valmimist on:
vale vundamendi arvestus ja ehitus - põhjustab hoone vajumist ja seinte pragunemist;
vale põranda ja vahelae arvestus ning ehitus - põranda vajumine, pragude tekkimine, puitvahelae mürisemine, soojakaod;
vale seinte arvestus ja ehitus - mõrade tekkimine seintes ja avade kohal, soojakaod;
katus - lekkimine, vajumine, soojakaod;
Konstruktiivprojekti puudumisel toimub ehitus toetudes ehitaja "teadmistele ja kogemustele", kuna eelprojektis on ainult hoone üldkirjeldus ja joonised. Seetõttu võivad ehitusest välja jääda konstruktsiooni olulised detailid, näiteks lisaarmeering, korrektne betoonvööde valamine, katuse lume- ja tuulekoormuse arvestus jne. Hoone valmimisel on selliseid puudusi praktiliselt võimatu ära parandada või läheb see maksma väga suurt raha. On ka juhtumeid, kus hoone osutub isegi kasutuskõlbmatuks.
Kokkuvõtteks võib korrata, et kokkuhoiuga maja planeerimisel tõstab tellija oma vastutusriski mitmekordselt, kuna korraliku projekti puudumisel ei saa nõuda ehitajalt mingit vastutust. Ehitaja ehitab vastavalt projektile ja kui projekt on ainult eelprojekti kujul, siis ei saa nõuda ka konstruktiivset vastutust või korrektset tööde ja materjalide eelarvet ning ehituse käigus võib eelarve järjest kasvada, kuna eelnenud arvestused ei pea paika.
Elektri- ja gaasiprojektid on kohustlikud. Veevarustuse ja kütteprojektid võib asendada tööjoonistega, kuid nad aitavad planeerida eelarvet.
NB! PEA MEELES:
ära piirdu eelprojektiga
telli omanikujärelvalve
Elektri-, gaasi-, veevarustuse ja kütteprojektid aitavad planeerida eelarvet
Teema Maja projekt on pärit Koduinfo blogist